kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Kaevanduste rajamisel lõhutakse ära mitmete loomade- ja taimeliikide elustik. Praegu on Eesti kliimamuutust tekitavate gaaside heitkoguse poolest elaniku kohta maailmas kindlalt esikümnes. Selle peamine põhjus on põlevkivi kasutamine elektrienergia tootmisel. Põlevkivi põletamisega seotud süsinikdioksiidi heitkoguse osatähtus 2006. aasta kasvuhoonegaaside koguemissioonis oli 71%. Kokkuvõtteks Eesti reaalselt kasutatav geoloogilne varu on ~1 000 000 000 tonni. Üheks suurimaks keskonnaprobleemiks on Eestis põlevkivi kaevandamine ja sellest elektrienergia tootmine, millega kaasneb väga suur keskkonda kahjustav saaste ja loodusliku tasakaalu rikkumine. Põlevkivi tootmise tagajärjel tekib rohkes koguses mitmeid jääkprodukte. Iga tonni kaevadatava põlevkivi kohta pumbatakse karjääridest välja 10-15 tonni vett.
maakonnas, kus autode arv on kõrgem kui teistes maakondades: Harjumaal 42% ja Tallinnas 33% kogu Eesti sõiduautode arvust. Transpordisektorist pärinevate saasteainete koguhulga osatähtsuselt (9 637 t) oli 2003 aastal Ida-Virumaa Eestis Harju- ja Tartumaa järel kolmandal kohal (Liblik, Maalma 2005: 178). 2003. aasta Ida-Virumaal transpordisektorist välisõhku emiteeritud saasteainete kogused ja transpordisaaste osatähtsus saasteainete koguemissioonis on välja toodud Joonis 1. Suurim on plii (91,2%) ja CO (29,5%) osatähtsus, järgneb (12,4%), mis näitab, et trantspordi osatähtsus on võrdlemisi väike puude juurdekasvu suurenemise mõjutajane. Seda selle pärast, et trantspordi tagajärjel ei teki eriti toitaineterikast saastet. Ainukeseks oluliseks toitaineks võiks lugeda tekkivad -d. 8 Joonis 1. Transpordisaaste osatähtsus Ida-Viru maakonnas saasteainete emissioonis 2003.
annaabi.ee 
