"kogudusevaimulikena" - 1 õppematerjal

3. kursuse 2. töö ajaloos

direktooriumi aeg kestis 1799 aasta riigipöördeni. 21.Religiooniprobleemid suure prantsuse revol. ajal. Vaimulik seisus: Vaimulikku seisusesse kuulus revol eel umbes 0,5% rahvastikust. Vaimulikud jagunesid mustadeks ja valgeteks. Mustad kandsid munga- v nunnarüüd, mis oli enamasti must. See oli vaimulik seisus kitsamas mõttes-inimesed, kes olid eraldatud ilmalikust ühiskonnast. Valgeteks nim vaimulikke, kes ei olnud mungad ega nunnad-enamasti olid nad ametis kogudusevaimulikena, aga ka kõrgematel kiriklikel ametikohtadel. Kirik ja revolutsioon: 9.07.1789 nim Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. Veidi hiljem otsustati kaotada kirkukümnis, mis omakorda aitas talupoegi liita revolutsiooniga. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kiriku varanduste võõrandamiseks. Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused, millest põhiosa moodustas maa. Kirikumaid kattevarjuna kasut lasti välja assignaate-riigivõlapabereid, mille pealt