Keskaegne Liivimaa
Kohut mõistsid
maaisanda määratud foogtid. Kõige tavalisem karistusmäär oli
rahatrahv, kuid kasutati ka vitsaga peksmist.
Kirikud ja kloostrid:
Igas piiskopkonnas olio ma toomkirik. Eestis asusid need Tartus,
Tallinnas ja Haapsalus. Kirikukihelkonnad moodustati piiskoppide
ning Saksa ordu algatusel ning need rajamise lähtuti
muinaskihelkondadest. Igasse kirikukihelkonda ehitati kirik, millel
olio ma kaitsepühak. Sakramente jagad ja jumalateenistusi pidas
kirikuhärra ehk kogudusepreester. Kirik oli Jumala koda, kuid ühtlasi
ka kokkusaamiskoht. Kirikute juures hakati ka laatu pidama. Mitu
Liivimaa kirikut on täitnud ka linnuse ülesannet.
Ordud ja kloostrid:
Vaimulikud ordud võimaldasid oma liikmetel püüelda suurema
kristliku täiuse poole. Tsistertslaste ordu reeglid nõudsid paikset
kloostrielu ja üksinduses mediteerimist. Kloostritele kuulus ulatuslik
maavaldus. Tsistertslaste kloostrid, mis asuid Tallinnas, Tartus ja
annaabi.ee 
