Marc Chagall
külmalt. Kuid sellest koolimata kujunues abielust liigutav armastuslugu.
Bella tahtis saada näitlejaks ning valmistus selleks juba keskkoolipäevil. Ta oli erakordselt
võluv naine, kelle tundeline temperament ja poeetilisus harmoneerus täiuslikult Chagalli
omaga, nende kolmekümne abieluaasta jooksul jäi naine mõtlevaks peaks. Bella suutis oma
peensuse, kannatlikkuse ja otsustusvõimega juhtida meest niisama kindlalt nagu pihiisa oma
koguduseliiget.
Chagall läks revolitsioonilise liikumisega kaasa. Marc oli nii närviline, ahistatud ja pinge all,
et ei saanud enam töötada. 1917 taheti teda määrata kultuuriministeeriumisse kunstielu
juhtima. Bella soovitas mehel sellest pakkumisest ära õelda,sest poliitika on ikkagi niivõrd
kõikuv pind. Bella tegi Chagallile taas selgeks, et ainus tähtis asi Chagallil tööalaselt on
maalikunst. Chagall ja Bella otsustasid Möllust eemale tõmbuda.