aastate alguses Vana-Liivimaa suurematesse linnadesse Riiga 1521, Tallinnasse 1523, Tartusse 1524. Sealt levis see edasi Viljandisse (1525), Uus-Pärnusse (1526) ja Valka (1532). Maarahva hulka jõudsid reformatsiooni ideed alles pärast Liivi sõja (1558-1583) lõppemist. TARTU Lutheri õpilane Hermann Marsow alustas Tartus tegevust 1524.aasta alguses. Osava kõnelejana võitis ta kodanikkonna poolehoiu ja raad nimetas ja Maarja kogudude jutlustajaks. Tartu katoliikliku piiskopi Blankenfeldi nõudmisel Marsow vallandati ning ta suundus Tallinnasse, kust naases Tartusse 1529.aastal ja oli Tartu Maarja kirikus ametis kuni 1552.aastani. RIIA Esimeseks reformaatoriks Liivimaal võib pidada Saksamaalt pärit Andreas Knopkenit, kes oli aastatel 1517-1519 kaplaniks Riia Peetri kirikus. Tema töö ei pakkunud talle rahuldust, sest tema sõnul teenisid riialased rohkem kõhtu ja kõri kui vaimu
avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki
annaabi.ee 
