isikuid kiiritab looduslik taustakiirgus ja kontrollitavad allikad. Looduskiiritus on 2,4 mSv/a + väikesed lisadoosid allikatest, millest osa pole kontrollitavad või ärahoitavad, suurusjärgus mõned mSv/a, vähem kui deterministlike efektide läved kontrollitavad allikad Soovitusi rakendatakse ainult olukordade suhtes, kus kiirgusallikat v. kiiritusrada saab kontrollida. Iga allikas eraldi käsitletav ja ükski eraldivõetav kaitsetegevus ei toimi isiku kogudoosile allikas kõrvaldatakse (exclusion) regulatsioonist, kui: tekitatud doos on tühine doosi ja kontrollimisraskuste kombinatsioon nõuab Isikutel deterministlikke efekte tekitavate üksikkiirgusallikate kaitset käsitletakse väljaspool üldist kaitseskeemi Vastavalt Kiirgusseadusele jaotatakse kiiritus järgmistesse alagruppidesse: kutsekiiritus looduskiiritus elanikukiiritus meditsiinikiiritus avariikiiritus
eluvaldkondades pidavalt kiirguse mõjusfääris. Mõningane osa populatsioonis tekkivatest geneetilistest mutatsioonidest ja pahaloomulistest kasvajatest on põhjustatud looduslikust foonkiirgusest. Inimene ei saa looduslikku foonkiirgust kontrollida. Küll aga on kontrollitav kunstlikult tekitatud kiirgustase. Diagnostiline mediitsiinikiiritus on suurim inimtegevusest tingitud elanikkonna kiirituse allikas ja lisab populatsiooni kogudoosile umbes ühe kuuendiku looduslikust foonist (Eestis on loodusliku foonkiirguse tase sõltuvalt geograafilisest asukohast ca 2-6 mSv aastas). Neeldunud ioniseeriv kiirgus avaldab bioloogilist toimet, mille kahjulikkus sõltub kiirgusdoosi suurusest, ekspositsiooni eripärast (kas on tegemist ühekordse või korduvalt saadavate kiirgusdoosidega, kas kiiritatakse kogu keha või ainult osa sellest etc), kiiritatu vanusest, tervislikust seisundist jms.
annaabi.ee 
