EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700
tervikuna neile ikka veel võõras. 16.sajandi keskpaigas siirdus enamik aadlikke reformitud
usu poole, millega loeti usku vahetanuks ka talupojad. (L.Vahtre, 1993)
Reformatsiooni mõju nii eestlastele kui ka Eesti kultuuriloole oli tugev. Kõige olulisem
muutus oli emakeelne jumalateenistus. Niisiis vajati protestantliku jumalateenistuse ja liturgia
pidamiseks kiiresti kirikulaulude tõlkeid või uusi laulutekste. Kirikulaulude õppimine eesti
kogudesega nägi aga rohkem välja koorilauluproovina kui jumalateenistusena. Usupuhastus
aitas oluliselt kaasa eesti kirjakeele sünnile. Nii on teadaolevalt esimene osaliselt eestikeelne
raamat trükitud 1525., Tartu pildirüüste-aastal. Eestlaste osa vaimulikkonnas arvatavasti
suurenes. (icid)
Kuid oleks vale arvata, et usupuhastus eestlastele kui rahvusele ainult kasuks tuli.
Reformatsioon teravdas rahvuslikke vahekordi, vähemalt linnades, ja seal oli nõrgemaks
pooleks endiselt eestlased