Feodaalühiskonna kujunemine
Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev
võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel
põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult
kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandli.
Aja jooksul suurenes läänimeeste ehk feodaalide sõltumatus valitsejast. Sageli andsid
Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks
kogudamakse ja mõista kohut. Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja. Kuningate
suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas
kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust.
Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvuse
suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiigelaegadel olid talupojad olid olnud talupojad
isiklikult vabad väike-ettevõtjad ja raskemad ning ebameeldivad tööd olid orjade teha.