Haugi ja kogre võrdlus
vaskpunase helgiga; paarisuimed on kergelt punakad. Kogre pronksikarva küljed
on kuldse helgiga ning kõhu alt on kala kollakashall. (http://www.miksike.ee/...)
Seljauim on haugil keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab
välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel ja pikal peal, mis on
lapergune, on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad
hambad. (http://et.wikipedia.org/...) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja-
ja pärakuuimes. Kogred erinevad poisete puudumise ja üherealiste
neeluhammaste poolest. Keha on normaalse toitumise korral kõrge küüruga,
halbades toitumisoludes jääb kogre keha aga madalaks nagu särjel. Seljauim on
pikk ja soomused on karplastele iseloomulikult suured.
(http://www.miksike.ee/...) Haug elutseb põhjapoolkera mage- ja riimveekogude
kaldapiirkonnas. (ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti