Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
esivanemate kolbad hoone seinas ja maalitud sisekujundusega majad osutavad arenenud
religioossetele ettekujutusele, mille täpsem sisu jääb meile paratamatult saladuseks. Samal
ajal pole kummaski asulas tõendeid suurtest varanduslikest erinevustest elanike vahel. Sellest
ei saa küll järeldada kogukonnaliikmete täielikku võrdsust. Võrdlus tänapäeva või
lähimineviku algeliste põlluharijatega lubab oletada, et kogukondlaste seas tõusis esile
jõukam kiht, kelle seast pärinesid ka kogonna liidrid. Kuid selgelt eristuvateks varanduslikeks
klassideks toonane ühiskond arvatavasti veel ei jagunenud.
Stonehenge kultuskompleks (III aastatuhandest eKr) on kuulsaim näide mitmetest
megaliitilistest ehitistest (megas kreeka keeles suur, lithos kivi) Euroopas. Varasemad
nende seast rajati juba V aastatuhandel eKr. Megaliitilised ehitised olid kindlasti varaste
põlluharijate olulised kultuslikud ja rituaalsed keskused, mille täpsem tähendus toonastele
inimestele pole teada