Ajalugu peale keskaega
Domineeris kuulevorm, palju armastuslüürikat, askeetlikku mõtteluulet ja satiiri.
Firadausi- rahvuseepos "sahname"
Nizami- ""Hamsa"
Teadus
Islam soosis teadust, mis polnud vastuolus koraaniga.
Al- Horezmi entsüklopeedia "teaduste võtmed"
Ibn Mensur- araabia keele entsüklopeedia.
Al- Idrisi- maailmakaart, kuhu on esmakordselt ka märgitud Eesti.
Keskaja riigivõim
Vasallid omandasid palju õigusi. (kohtuõigusedm maksud) ja muutusid kuningale
sõltumatuks. Koghu Euroopas feodaalne killustatus. Tugeva keskvõimu suutis
säilitada vaid Inglismaa, kus vasallid vandusid truudusevannet otse kuningale.
Killustatust soodustas:
1) valduste paiknemine erinevates kohtades.
2) Valitseja surma korral jagati riik osadeks
3) Abielu kaudu võis riike liita, kuid kultuurilised ja õiguslikud eelised
soodustasid lagunemist.
Riigi saatus sõltus:
1) valitseja edukusest.
2) Valitsemise aparaadist e suur vasallide nõukogust.