HEGEL
määratlemise ja eristamise aktis vabastab ta selle endast erineva elama kui vaba ja sõltumatu
olendi. See erinev, mis saab vabaks ja sõltumatuks, on maailm kui selline.''
Inkarnatsioon
Need mõtted heidavad valgust Hegeli käsitlusele inkarnatsioonist kristlikus mõtlemises. Ta
leiab, et inkarnatsioon esindab religioossel kujul kontseptuaalset tõde, et Jumala olemusse
kuuluvad teadvus ja subjektiivsus. Jumala inkarnatsioon Kristuses kujutab Hegeli jaoks
ajalooliselt ja kogetavalt Jumala seesmist vajadust väljendada ennast milleski teistsuguses
inimeses, kellel on keha ja ajalugu.
See on vahetu olemine, mis läbi lõpmatu ahastuse vahetust jumaliku ja inimliku loomuse ühtsusest
teadvuseni jõuab aga seda alati kooskõlas vahetu olemise ja oma substantsiaalsusega, nii et nende
substantsiaalset ühtsust ei kahjusta surelikkus, nõrkus ega teistsugusus. Või teisiti väljendades: