Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa
“mina mõtlen”, mida ei ole võimalik tunnetada, vaid üksnes mõtelda (puhas mõtlemine saab
aga anda vaid teadmise vormi).
Loodusteaduse puhtad üldprintsiibid. Peale seda, kui ta on andnud transtsendentaalse
õigustuse meelelisuse printsiipidele (ruum ja aeg) ning puhastele arumõistetele (kategooriad),
on Kanti ülesandeks nüüd demonstreerida neid sünteetilis-aprioorseid otsustusi, mis puhta aru
printsiipidena on aluseks kogu meie kogemustunnetusele. Kuna kategooriad on puhtad üld-
mõisted ja meelemuljed on mitte-mõistelised, siis nõuab kategooriate rakendamine
meelelisele antusele mingit vahendavat elementi mõistelisuse ja meelelisuse vahel – ühte
elementi, mis oleks samalaadiline niihästi puhaste mõistete kui ka nähtumustega ja seega
looks silla üle lõhe, mis lahutab mõistet ja meelelist antust. See vahendav kogemuselüli on
mitte empiiriline, vaid transtsendentaalne produkt. Kant nimetab seda transtsendentaalseks
skeemiks