Tarbimissotsioloogia
Peamine tarbimiskultuuri kriitika: Inimesed enam ei tea, mis on õige, milliseid soove võib
pidada, milliseid mitte. Eelmodernsuses käis majanduslikkus käsikäes sotsiaalse
regulatsiooniga, mis piiras inimeste saamist ja tahtmist. Nüüd tehnoühiskonnas inimeste
soovid on piiramatud:
,,Inimesed oma soove ei oska piirata. Ehk seega niivõrd kui see on jäetud üksiisiku
kanda, on tema soovid lõputud. Kui mingit viidet välispoolsele ei ole, mis reguleeriks või
mõjutaks, oleks me oma kogemustejanuga nagu põhjatu sügaviku kohal... Piiramatud
soovid on rahuldamatud oma definitsiooni pärast. Ebastabiilsus on patoloogiline
sümptom" (Durkheim 1987)
Minnes turule põgeneb naine koduse korra eest - põnevad tänavad, poed, vabadus,
fantaasia, kirg jne
Seega külluslik ühiskond, ükskõik kui palju see tooddab, ei rahulda kunagi inimese soove.
Î Kes peaks inimese soove piirama?
Rousseau: vajadus ja ebaautentsus
annaabi.ee 
