Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
Minevikus olnute võrdlemine omavahel ja olevikus olevate nähtustega võib olla üsna
komplitseeritud ettevõtmine. Kuid alles tulevate nähtuste võrdlemine on hoopis teostamatu.
Teiseks eeldab võrdlemine võrdluse alust – teadmist sellisest tunnusest, mille alusel nähtusi
omavahel võrdlema hakata. Kuid nähtustel on potentsiaalselt lõpmatu hulk tunnuseid. Protagoras
osutas sellele, et erinevates kogemussituatsioonides kerkivad asjade juures esile erinevad
omadused. Neid erinevaid kogemussituatsioone, milles me mõnda nähtust võime kogeda, on aga
ettenähtamatult palju. Lisaks pole teadmine platonlikus tähenduses ükskõik millise ühise tunnuse
avastamine, vaid teadmine ideest, st. nähtuse olemusest. Seega tuleb selleks, et kujundada
nähtuste kohta teadmisi nende võrdlemise abil, suuta eristada olemuslikud tunnused
mitteolemuslikest. Kuid kust saab inimene üksikuid nähtusi omavahel võrdlema asudes teada,
milline võrreldavate nähtuste omadus on olemuslik ja milline juhuslik
annaabi.ee 
