on ette teada juba enne otsuse tegemist mistõttu ei võimalda meil kehade mõistet avardada) või kuld on kollane metall(samuti kogemustest sõltumatu, juba omaks võetud tõde). Sünteetiline otsustus rohkendab meie tunnetust ja avardab subjekti sisu ning mõistet, ta annab mõistele juurde midagi sellist, mida keha üldmõiste ei sisalda ehk läheb subjekti mõistest kaugemale. Sünteetilised otsustused võib jagada kogemusotsustusteks ja matemaatiliseks otsustusteks. Sünteetilised otsustused on näiteks 5+7=12(5t ja 7t võib ühendada mistahes arv seetõttu ei saa ta olla analüütiline) ja mõned kehad on rasked(ei defineeri keha üldmõistet, vaid kogemuste põhjal saadud tunnetust, mis ei käi aga kõikide kehade kohta). 2. Abstraktse mõtlemise all pidas Hegel esiteks silmas objektide üldistamist, nende ühekülgset kirjeldamist. Abstraktselt mõtlev inimene ei suuda näha objekti tõelist
iga keha on ulatuvuslik. Ükski keha pole = iga keha on, pole mitteulatuvuslik = on ulatuvuslik. Selles lauses mängib öeldis suurt rolli. Iga väidet saab tõestada kas sellega nõus olles või seda eitades. Sünteetiliste otsustuste korral on vaja lisaks vasturääkivuse seadusele ka teist printiipi, kuid ükskõik millisest printsiibist ka ei tuletataks, alati tuleb seda teha vasturääkivuse seaduse kohaselt. Kant jagab sünteetilised otsustused kogemusotsustusteks ja matemaatilisteks otsustusteks. Kogemusotsustus ei saa tema arvates olla analüütiline, sest sellisel juhul ei pruugita oma mõistele leida kinnitust kogemuselt. Kant rõhutab aprioorsust ehk puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenevat tunnetust mõlemas kogemuse liigis. Sellega ta üksiti ka kaitseb oma seisukohta, et metafüüsika on filosoofiline tunnetus. Teisisõnu räägib ta tunnetusest, mida minu arvates võib iga indiviid täiesti
annaabi.ee 
