Näimises pole süüdi mitte meeled
Seepärast tuleb nähtumused
subsumeerida kas siis substantsi mõiste alla, mis asja enda mõistena on aluseks igasugusele
eksisteerimismääratlusele, või siis põhjuse ja tagajärje mõiste alla, juhul kui tegemist on
ajalise järgnevusega nähtumuste vahel. (§ 25)
Seniste uurimiste tulemus on selline, et kõik sünteetilised aprioorsed printsiibid pole midagi
muud kui võimaliku kogemuse printsiibid ning pole kunagi seostatavad asjagega iseeneses,
vaid üksnes nähtumustega kui kogemusobjektidega. Seega ei saa ei puhas matemaatika ega
puhas loodusteadus käia mitte muu kui ainuüksi nähtumuste kohta ning esitada üksnes seda,
mis teeb võimalikuks kas kogemuse üldse või selle, mis, kuna ta tuleneb neist printsiipidest,
peab alati olema võimeline olla esitatud mingis võimalikus kogemuses.(§ 31)
Juba filosoofia hallidest aegadest peale on puhta mõistuse uurijad endile peale meeleasjade
ehk nähtumuste, mis moodustavad meeltemaailma, välja mõelnud veel erilised