KASVATUSE KLASSIKA
pärineb, on ta kui humanum midagi päris uut. /.../ Ainult animaalne inimeses läheb tagasi
loomale, mitte aga spetsiifiliselt inimlik temas, tema vaim ja selle kultuurilooming (Pöhlmann
1994).
Mõistust kui spetsiifiliselt inimlikku on ülistatud kogu uusaja. Inimene on inimene ainult
mõtleva olendina. Immanuel Kanti järgi tähendab valgustus vabanemist enese süü läbi
tekkinud alaealisusest. See tähendab, et olemasolevad mõistuse struktuurid tuleb täita
konkreetse kogemusmaterjaliga - vaid nii muutub potentsiaal aktuaalsuseks.
Hoopis teistsugune on arusaamine kõlblusest ehk südametunnistusest. Kant seadis praktilise
mõistuse (südametunnistuse) inimese elus määravamaks kui puhta mõistuse. Et aga nimetatud
ala inimeses on teadusele väga raskesti haaratav, kui mitte öelda kättesaamatu, jäävadki
nimetatud ala probleemid teadusvälistena ka meie igapäevaelus tagaplaanile. On selge, et see
ei tee neid küsimusi olematuks ega vähetähtsaks.
annaabi.ee 
