Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
põletamine, iidsete teadmiste peitmine illusoorsete uskumuste taha, et teha teed
kaubandusele...) ?
Ajalugu kui konstruktsioon
Mälu. Mäletamine ja elulood
Pikka aega on mälu ja ajalugu olnud kaks erinevat diskursust.
Inimesed mäletavad lähemaid ajaloosündmusi erinevalt. Kas mõni neist mäletab
järelikult valesti? Mis tingib kogemise aluse, kas on olemas objektiivset kogemust?
Inimese jutustust oma kujunemis- ja kogemusloost nimetame elulooks. See ei ole
sama, mis tema poolt elatud elu, vaid eluloo autor teeb kirjutades valikuid, millises
valguses seda näidata.
Elulugude kasutamine algas kõigepealt USA-s, kus hakati huvi tundma indiaanlaste
pärimuste vastu. Vanim sellekohane biograafiline materjal pärineb aastast 1825.
Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega. Alles
eelmine sajand tõi suhtumises murrangu. Biograafilise meetodi ajalugu ei ole
Euroopas ühtlane