Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Antud käsitlusest nähtub selgesti usulise kogemuse ambivalentsus. Seesama on iseloomulik
Jungile algusest peale. Kuivõrd Jung soovib olla eelkõige empiiriline teadlane, siis kogub ta,
nagu eelpool mainitud, oma materjali empiirilisel teel. See tähendab erinevate inimkogemuste
ülestähendamist ja nende süstematiseerimist. Erinevalt kristlikust dogmaatikast, mis püüab
usukogemusi enda kontseptsioonidesse ära mahutada või hülgab need, lähtub Jung
klassifitseeritud kogemuskirjeldustest ning arendab oma teoloogiat vastavalt selle pagasi põhjal
tehtavatele järeldustele.
Empiirilisele teadlasele on omane teatav mõtteloogika. Nii on loogiline arvata, et aistingute ja
tajudega, mis viitavad vedela vee olemasolule, korreleerub vedel vesi ka tegelikkuses. Samuti -
tajudes tahket, külma ja läbipaistvat substantsi, mis peos kipub veeks sulama, on loogiline
arvata, et sellele vastab ka ümbritsevas tegelikkuses olev tahkes olekus vesi ehk jää. Samal