"kogemuskirjeldustest" - 1 õppematerjal

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

Antud käsitlusest nähtub selgesti usulise kogemuse ambivalentsus. Seesama on iseloomulik Jungile algusest peale. Kuivõrd Jung soovib olla eelkõige empiiriline teadlane, siis kogub ta, nagu eelpool mainitud, oma materjali empiirilisel teel. See tähendab erinevate inimkogemuste ülestähendamist ja nende süstematiseerimist. Erinevalt kristlikust dogmaatikast, mis püüab usukogemusi enda kontseptsioonidesse ära mahutada või hülgab need, lähtub Jung klassifitseeritud kogemuskirjeldustest ning arendab oma teoloogiat vastavalt selle pagasi põhjal tehtavatele järeldustele. Empiirilisele teadlasele on omane teatav mõtteloogika. Nii on loogiline arvata, et aistingute ja tajudega, mis viitavad vedela vee olemasolule, korreleerub vedel vesi ka tegelikkuses. Samuti - tajudes tahket, külma ja läbipaistvat substantsi, mis peos kipub veeks sulama, on loogiline arvata, et sellele vastab ka ümbritsevas tegelikkuses olev tahkes olekus vesi ehk jää. Samal