G.W.F. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA
2.1 Hegel ja ajaloofilosoofia üldiselt
Hegel suhtub ajaloosse tõsisemalt kui ükski filosoofia suurkuju enne teda. Hegelile on
ajaloolisus filosoofiline põhimõte, mille järeldused ulatuvad sügavale inimmaailma tõelisusse
mille järeldused ulatuvad nimelt ja isegi metafüüsikasse. Ta arvab, et inimene ei ole olemas
kõigepealt, et olla ajalooline, ta on algusest peale ajalooga seotud. Ajalugu ei ole kogum
erinevaid kogemusfakte, mis osutuvad selleks, mis nad juhtuvad olema, vaid protsess, millel
on eesmärk, objekt ja suund. Ajalugu on põhiolemuselt seaduspärane; selle seaduspärasuse
paljastamine on filosoofia ja tema Hegeli ülesanne.
Hegelil on kolm põhikategooriat, mida ta rakendab inimajaloo analüüsimisel: need on
muutumine ( veränderung ), noorenemine ( verjüngerung ) ja mõistus ( vernunft ).
Looduses ei teki Hegeli arvates midagi uut, seal leiab aset vaid asjade ja nähtuste ringkäik.