Filosoofia sünd Antiik-Kreekas.
toob ta sisse oleva algseisundi eelduse, millest kogu maailmaprotsess olevat alguse saanud.
Seejärel samastab ta selle alguse veega. Aristoteles tõlgitseb asja nii, et kogu maailmaprotsessi
kannab üks algelement – vesi – mis ise jääb aga kõigis muutustes samaks. Sellest algelemendist
lähtub igasugune tekkimine ja sinna suubub igasugune hävimine. Seega tuleb eristada vee algset
ning püsivat seisundit ja sellest tulenevaid seisundeid. Et vesi võib omada erinevaid seisundeid on
aga kogemusfakt – vesi võib aurustuda ja võib ka jäätuda, st. omandada erinevaid agregaat-
olekuid. Need vee muutunud seisundid peaksid mingil viisil võimaldama kogu nähtuste
mitmekesisuse kujunemist. Mil viisil Thales seda ette kujutus, pole olemasolevatest allikatest
võimalik välja lugeda.
Et need, nagu ka teised Aristotelese poolt osutatud tähelepanekud looduslike protsesside kohta,
on Thalesele omistatud põhiteesi tüüpi üldistuste tegemiseks ebapiisavad, on loomulikult selge.