Klassikaline saksa filosoofia
ratsionalismiks. Räägitakse metafüüsilisest tunnetusest ehk tunnetus ei saa olla kogemusest
lähtuv ja mõistusest, sest metafüüsika tähendab, et „teiselpool füüsikat“ ehk kogemusest
väljaspool(mõistus ja aru tunnetusallikateks). See ongi erinevus.
Metafüüsika-allikas on puhas mõistus (üheks eristuseks teadustest, aga mitte kõigist).
Tunnetusallikate küsimus ei erista nt metafüüsikat matemaatikast. Peame siis edasi
tunnetusviise eristama. Aprioorsed otsused ehk kogemuset sõltumatu ehk mõistusest sõltuv.
Eristamine tunnetusviisi kaudu. Teaduslik tunnetusviis on otsustused(tänapäeval tähendab
lausung – subjekti ja predikaadi seos). Teadus apoliitiline ehk tõestatud teadmine ehk tuleb
õigustada(tõestada) subjekti ja predikaadi seost. Otsustused jagatakse kaheks: analüütilised
ja sünteetilised otsustused. Nende erinevus sõltub sellest, kuidas tõestatakse S ja P seos.
Analüütilised otsustused, kus tegeleb mõistus, mille puhul on teadmine olemas