Klassikaline saksa filosoofia
Oleks irratsionaalne kui mõistusel poleks funktsiooni.
Juba varem tõi välja 3 erinevat käsitlust: teadus teoreetiline, antropoloogiline,
epistemoloogiline-transtsendentaalne. Lisaks metafüüsikaline käsitlus veel: antropoloogiline
käsitlus – seostakse suhtesse inimloomusega ja loomusunniga. Ehk inimmõistuses on ikka
midagi, miks pole metafüüsikat ära eiratud – loomusund nende asjadele peale mõelda.
Kogemus ei suuda inimloomust rahuldada (antropoloogiliselt). Kogemuseraames on mõistetel
tähendus. Loomusund minna kogemusest kaugemale. Miks? Lk 142. Asi on selles, et: kui
jääda kogemuse piiridesse, siis ei saa moraali; kogemusest ei saa võtta moraaliprintsiipe ja
mõistuslik olend vajab moraali. Teaduslikus maailmapildis pole moraalile kohta. Lahendus on
selline: teadus käsitleb nähtumusi; nähtumused pole kogu maailm; on olemas veel asjad
iseendas, millest teaduslikult ei saa rääkida aga samas ei saa eitada; põhimõtteliselt on
annaabi.ee 
