Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa
üldiseimatele tingimustele”; s.t. paratamatu on see, mis on tegelik ja on ühtlasi mõne
põhjuse tagajärg.
Kaemuse ja mõtlemise formaalsed tingimused tagavad üksnes (empiirilise või reaalse)
võimalikkuse. Alles aistingud saavad meile tõendada, et midagi meie ettekujutustele vastavat
tõesti ka olemas on.
Kahte viimast printsiipide rühma nimetab Kanti “dünaamilisteks”. Siin on tegu “erilaadiliste
sünteesiga”: kogemusanaloogiate puhul erinevate nähtumuste omavahelise suhtega ja
empiirilise mõtlemise postulaatide puhul nähtumuste suhtega meie tunnetusvõimesse.
Vt. “Prolegomena …”: §§ 24-26.
Puhta loodusteaduse võimalikkuse probleemi lahendus ja
transtsendentaalfilosoofiline loodusekäsitlus.
Vt. “Prolegomena …”: §§ 23, 36-38.
Kanti poleemika Hume`iga.
Vt. “Prolegomena …”: §§ 27-30.
7
annaabi.ee 
