püüelda oma unistuste poole. Minu arvates on oluline jätta endast jälg maailma ja seda just positiivselt. Eluga kaasnevad ka elamused ja raskused, mida me iga kord erinevalt läbi elame. Inimene õpib vigadest ja saab tuge rõõmust ja naerust. Alati ei lähe nii nagu tahame, aga mis elu see on, kui ei ole takistusi, mida ületada. Kui kõik asjad kohe pihku jookseksid, tunduksid need palju väärtusetumad, kui asjad, mille nimel me ise oleme vaeva näinud. Saavutades kogemegi elamusi ning vahel ka kannatame. Minu arvates ei tohi kaotada lootust, kui elu vahel allamäge veereb, vaid ikka uuesti üles poole rühkida. Miski ei kesta igavesti, nii on ka inimeluga. Kõigile on antud elada vaid korra. Me saame sälitada end tulevikus, vaid oma tegude ja saavutustega. Elu võimaldab meil kogeda unustamatuid hetki, lahendamatuna näivaid probleeme. Tuleb kasutada igat võimalust, mida maailm pakub, sest hiljem kahetsedes on juba hilja.
kuid tektoonilised jõud toimivad edasi ja suurendavad pinget. Nii muundatakse kahe hiigelsuure vastastikku hõõrduva kivimiploki kineetiline energia potentsiaalseks energiaks, st talletatakse pingekoldena maakoores. Energia võib sellisel viisil koguneda aastaid. Kui kivimid kasvavale survele enam vastu panna ei suuda, annavad need järele ja toimub äkiline nihkumine ehk potentsiaalne energia muundub tagasi kineetiliseks. Järsk nihkumine paneb suured kivimiplokid võnkuma. Seda võnkumist kogemegi maavärinana. Maavärina tugevuse määramiseks kasutatakse seismomeetrit, mis mõõdab maapinna liikumisulatust maavärina ajal. Seega ei registreerita seismomeetriga maavärinaga vabanenud energiahulka, vaid selle võimsuse suurusjärku ehk magnituudi. Maavärina hindamiseks on alates 1935. aastast kasutatud USA geofüüsiku Charles Richteri loodud arvutuseeskirja ja magnituudskaalat või nende edasiarendusi
annaabi.ee 
