Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid
Tihti rahandusministrid ei adu, kui suur on riigi tegelikud reservid või kui palju nad võivad
raha kulutada. Sageli on sellisel juhul tagajärjeks otsuste tegemise edasilükkamine või jätmine
viimasele minutile. Wildavsky on märkinud seda protsessi korduvaks eelarvestamiseks, ehk
eelarvet võidakse koostada mitu korda aastas. Korduv eelarve pole usaldusväärne teejuht
pakutud kulude kohta, vaid see näitab hoopiski ebakindlust ja kogematust. Kui majanduslikud
või poliitilised olud muutuvad, mis on sage, tuleb eelarve uuesti üle vaadata. Järelikult on
tehtud kuskil tehtud viga.
Tänases Eestis leiab laialdast vastukaja üleminek eurole. Eurotsooni astumise aruteludel on
välja toodud mitmeid mõtteid, kuidas see võiks kasulik olla Eesti majandusarengule. Üheks
olulisemaks argumendiks võib ehk pidada teiste euroriikidega ühtsuse loomist. Mida vähem