Kehakeel
Kui ta
siis valetab, s.t oma kogemust teistsugusena kirjeldab, satub keha omaenese käitumisest segadusse ning hakkab
tagajärgede eest hirmu tundma. Edasi püüab laps tõe mahasalgmiseks varjata iga reetlikku kehakeele avaldust.
Üheteistaastane laps võib liikumatult paigale tarduda, nii et hoiak ega zestid kajasta tegelikku olukorda. Ilme võib
muutuda mõttelagedaks. Kui ta hakkab rääkima, reedavad teda ühesilbilised ja kogelevad laused (Quilliam 1997:
101).
Kui kaks sõpra on teineteisega päri, siis nad alateadlikult jäljendavad teineteise liigutusi nad istuvad või
seisavad ühesuguses asendis. Kui üks toetab käe lõua alla, teeb seda ka peatselt teine. Sellist kopeerimist
nimetatakse peegelduseks. Seda kasutavad ka väikelapsed (Quilliam 1997: 86) .
annaabi.ee 
