"kogelen" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ainult minu vastu olete kuri! Oh, milline saatus!» Ta peitis pea käte vahele. Tütarlaps kuulis teda nutvat. Seda nägi ta esimest korda. Püsti seistes ja nuuksetest vappudes oli preester haletsusväärseni kui põlvili. Nõnda nuttis ta tükk aega. Esimesed pisarad möödas, jätkas ta: «Ei, ma ei leia enam sõnu. Ja ometi olin ma hästi läbi mõelnud, mida teile öelda. Nüüd aga värisen ja lõdisen ma, olen nõrk otsustaval silmapilgul, tunnen midagi kõrgemat meie ümber ja ma kogelen. Oh, ma langen kohe maha kividele, kui te minule ja endale ei halasta. Ärge saatke meid mõlemaid hukka! Kui te teaksite, kuidas ma teid armastan! Kellel veel võiks niisugune süda olla kui minul! Sinu pärast olen ma 459 minetanud kõik voorused, olen täielikult lahti ütelnud iseendast! Teadlasena olen ma teadust mõnitanud, aadlimehena oma nime häbistanud, preestrina olen palveraamatust teinud padja himurusunistustele, näkku sülitanud oma jumalale! Ja kõike seda sinu pärast, sa