jne). Ainult logopeedist siiski ei piisa. Lapsega töötav logopeed on nn “meeskonna juht”, aga kõik teised lapsega töötavad inimesed – emad/isad, õpetajad – peavad osalema igapäevaselt selles meeskonnatöös aktiivsed. Kõige sagedasemad probleemid on r- ja s-häälikutega. Üks sagedasemaid kõneprobleeme on ka kogelemine – laps teab, mida ta soovib öelda, kuid ta ei suuda seda teha. Raskematel juhtudel hakkavad lapsed isegi keerulisemaid sõnu vältima. Kogelemise põhjuseid ei ole seni suudetud välja uurida, kuid seda seostatakse nii pärilikkusega kui ka keskondlike faktorite koosmõjuna. Kogelus tekib tavaliselt kiire kõne arengu perioodil kui lapse kõne areneb kahesõnalistest väljenditest komplekssemate lauseteni. Kogelust ravib logopeed. Mida varem raviga alustatakse, seda paremad on tulemused. Logopeed võib soovitada ka otsest kõneteraapiat, mille käigus harjutatakse lapsega kergemaid rääkimisviise ehk kõnetehnikaid.
10minutit. Kui nädalas 3-4 x harjutatakse, teostub kõnesse viimine 2-3 nädalaga. G-le üleminek kulgeb raskusteta. Kogelemine ja selle esilekutsujad. Haiglasliku iseloomu omandavad kordamised ainult siis, kui hääldamisel kaasnevad nähtavad kramplikult pingutatud liigutused. Kramp võib tekkida kõigis kõneorhanite lihastes: huulte, keele, suulae, hingamislihastes. Kogelemine on kõige raskem kõnehäire, mis võib tekkida igaühel. Kuid igaüks võib ka sellest hoiduda. Kogelemise põhjuseid ei ole veel suudetud avastada. Kuid enam-vähem on võimalik kindlaks teha selle esilekutsujaid. Mõned esilekutsujad: · Hääliku vale hääldamine · Psüühiline trauma vale kasvatuse näol · Psüühiline trauma hirmu, ehmatuse näol tagajärjel · Suhtlemine kogelevate või vigaselt rääkivate vanemate ja omastega · Rasked haigused, mille tagajärjel organism on füüsiliselt nõrgenenud · Jäljendamine