Mütoloogilised olendid muistendites ja uskumustes
halb olend, sest inimene selle halva tegelikult endale põhjustas ning kuna metshaldjas on
kaitseolend, siis just seda ta teebki, kaitseb. Hoopis teine lugu on aga metshaldja kui
deemoniga.
Deemonlikud olendid on olnud vajalikud õigeuskliku külamaailma tasakaalus hoidmiseks,
neil on olnud otsekui inimkäitumise kontrollija, sandarmi roll. Peaaegu iga külaühiskonna
liige on oma elus metsa eksinud või siis kuulnud sellest mõnelt lähedaselt vahetult kogejalt.
Eksimine väga eluline juhtum, mille eest on pidanud hoiatama juba lapsi. Eksimise toimumise
algeks on koht, mitte inimene ise või juhus. Isikulise eksitaja puhul esineb kaks erinevat
eksimisseletust. Esiteks uskumusolendi poolt tingitud meeltesegadus ning teiseks tahtmatu
sattumine uskumusolendi "jälgedele. Esimesel puhul on tunnetatav sugulus meeli segava
metsaga. Teisel juhul on mets (nagu kogu maailm laiemana) nähtud kui hea ja kurja poolt
jagatud tanner, millel inimene eksleb. 6
annaabi.ee 
