Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis
Arvamus: integratsiooni protsess areneb ja riik aitab teda. Eesti on demokraatlik riik ja nagu
kõikides demokraatlikes riikides Eesti Vabariik palju tegeleb integratsiooniküsimustega, sest
riigi jaoks on ju kasulik, et kõikidel riigi elanikkel oli tunne, et nad on riigi osa, et riigil ei ole
ükskõik, mis nendega tulevikus saab. Riigis elab palju neid, kellel ei ole kodakonsust ning riik
annab motivatsiooni ja informeeritust selleks, et kodakonsuseta isikud said Eesti Vabariigi
kogakonsust ning selleks, et seda protsessi lihtsustada.
Täna sõltub muukeelse elanikkonna eesti keele oskus suuresti nende elukohast. Näiteks
integratsiooni monitooringu andmete kohaselt ei suuda Narvas eesti keeles üldse suhelda 62%,
Tallinnas vaid 16% elanikest. Uuringud näitasid, et keele õppimist hästi aitab see, kui keelt
kasutatakse õpekeelena ainetundides ning riik tegi nii, et see oli võimalik praeguu peaaegu
koikides koolides gümnaasiumis on vähemalt 60% ainetundidest eesti keeles