Kohastumine
kiiremini kui teistsuguseid ja mäletavad oma negatiivset kogemust miskit värvi saakloomaga
kauem kui miskit muud värvi loomaga. Kui selliste erinevuste taga on psühholoogilised
omapärad, mis pole kuidagimoodi seotud aposematsimi evolutsiooniga, on palju lihtsam
seletada, kuidas aposematism evolutsioneerus ja miks on tüüpilised hoiatusvärvusena
funktsioneerivad kombinatsioonid on just sellised, nagu me neid näeme. Asja uuritakse. Igal
juhul on olnud tegemist keerulise koevolutsiooniga kiskja ja saaklooma vahel(vt vastavat
loengut), mida ei saagi vist lihtne olla lahti harutada.
Mülleri mimikri on nähtus, mille puhul erinevad (ja sageli ka suguluses mitte olevad)
mittesöödavad saakloomaliigid on sarnase hoiatusvärvusega. On ilmne, et liikide üksteisele
sarnanemine on kasulik mõlema liigi isenditele. Seda seetõttu, et kui kiskja õpib vältima üht liiki,
siis teise liigi isendite suremus langeb - ehk siis saakloomaliigid "jagavad omavahel kiskja
annaabi.ee 
