Viirused
Eestis tuntakse
nakatumist siiski vaid puugi vahendusel (kuigi on teada ka üks juht kitsepiima joomise tagajärjel aastakümneid tagasi).
Haigused.
Algne vireemia põhjustab 3-7 päeva jooksul süsteemseid sümptomeid: palavikku, külmavärinaid, pea- ja seljavalu, teisi
gripilaadseid sümptomeid. Enamasti haigus vireemiast kaugemale ei arene. Teisene vireemia tekib replikatsioonil
monotsüütides-makrofaagides ja võib põhjustada aju, maksa, naha, veresoonestiku kahjustusi (koetropismist sõltuvalt).
Tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine väga halb enesetunne. Ajju pääseb
viirus koroidpleksuse või aju väikeste veresoonte endoteeli nakatades.
Viiruse leviku kontrolliks, tulevase infektsiooni vältimiseks on tähtsad nii humoraalsed kui rakulised mehhanismid. IgM
(sünteesitakse 6 päeva jooksul infitseerumisest) ja IgG blokeerivad viiruse vireemilise leviku, teiste kudede järgneva
infitseerimise
annaabi.ee 
