August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
Villu esimese silma kaotusel on see peatähtsas, et ta on
intrigeerivalt salapärane. Ema ja teiste inimeste teades on ta ühteviisi, Villu ise aga teeb selle
kohta mitmeid osalisi vihjeid ja kõike kokku võttes selgub lõpuks lugejale, et see oli Kõrboja
Anna tegu ja vägagi juhuslik sündmus. Noorpõlves kaotatud silm ei tingi Eevi võrgutamist,
kaklusi, kivilõhkumisel õnnetust, niisiis põhisemaid sündmusi. Ses mõttes jääb see vigastus
nagu liigseks otsaks teose koestikus. Kuid ta kriipsutab alla Villu halba saatust, eraldab Villut
teiste hulgast, toob vahekordadesse uusi rikastavaid varjundeid ja kõigele lisaks oma
salapärasusega intrigeerib: kogu aja paistab, et ega selle ,,ametliku" seletusega pole lood
õiged, et siin peaks olema midagi erakordset, ja kui siis vihjamiste järel selgubki, kes oli silma
kaotamise põhjustajaks, siis on lugeja tähelepanu pingustatud ja lõpuks pinevus lahendatud,
mida kõike lugeja tajub teretulnud väärtusena