E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
«Nad on vargad,» hüüdis kubjas elavalt, «täied vargad ja röövlid. Kes teab, kui palju nad
juba mõisa vara on riisunud? Nüüd on nad veel härra külast jooksiku enese juurde peitnud ega
taha teda kätte anda. Täied röövlid. Ja kui mina läksin täna härra omandust taga pärima, siis
hakkasid nad härrat teotama ning sõimama ja peksid minul kõik köndid kehas puruks. Ooooh!
»
Oodo läks näost punaseks ja kärkis: «Kuidas sina, koerv mulle seda julged rääkida?
Mispärast sa neid kõhe ei sidunud ja siia ei toonud?»
«Oh, helde härra, mis jõudsin mina väeti üksi hulga vastu? Mina käskisin neid seal» --
kubjas näitas sulaste poole, kellel põlved hirmu pärast nõrkema hakkasid -- «appi tulla ja
härra
au mitte teotada lasta, aga nad naersid. Muudkui mina üksi . . . »
79
«Nad naersid?»
«Jah, mõlemad naersid, muudkui mina üksi . . . »
«Orjad siia!» hüüdis Oodo valjusti ja plaksutas käsi