Õppimine ja mälu
õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid
struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut.
Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine
enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja
süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud
tegevusena.
Õppimine klassikalise tingituse toimel
Vene füsiloog Ivan Pavlov märkas koerkatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba
enne toidunõu etteandmist. Piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toiduga. Avastatud
seaduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingituseks. Seda peetakse tänapäeval üheks
õppimise põhiprotsessiks. Klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi
neutraalne ärritaja (nt kellahelin) toimima refleksi vallandava signaalina.
Klassikalise tingituse kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine.