kodustamise, ristamise, sihiprase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on vimaldanud aegade jooksul aretada le 500 kehaehituselt ja vrvuselt erineva tu. Otstarbe jrgi liigitatakse koeratuge jahi-, t- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel vimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, ngemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hlbus dresseeritavus Koera koost inimese majapidamises on kestnud vga ammu. Nagu ka teised koduloomad plvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linn jpt) uurinud koera plvnemist. Tugevaks tukeks koera eelajalooliste vormide
vimelised pikalt töötama. Nad on sbralikud ja perekonda kiindunud, ka lastega saavad hästi läbi. Nad ei talu üksindust, on sotsiaalsed ja uudishimulikud. Vajavad palju liikumist ja ninatööd. Anglo-prantsuse väike hagijas turjakrgusega 48-56 cm, kaal keskmiselt 25 kg. Karvkate on lühike, sile ja tihe, värvuselt hagijavärvisega ehk siis must-valge-pruun. Chow chow Chow Chow on üks vanemaid koeratuge, pärit on ta Hiinast. Chow Chow üks omapära on tema sinine keel. Neid on kasutatud jahi-, valve- ja veokoertena. Tänapäeval on ta muidugi eelkige seltsikoer. Chow Chow on iseloomult ühe inimese koer, ta on lojaalne ja ustav. Ta on julge, iseseisev, vraste suhtes reserveeritud. Vajab kindlasti koolitamist ja kutsikana sotsialiseerimist. Tal on hästi arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Liikumisvajadus ei ole eriti suur, huvitav on see et Chow Chowd ei armasta vett