Loomade areng evolutsioonis
ja lühike nina, kuid vähearenenud keha.
Närilised, kes tekkisid Paleotseenis, jätkasid oma arengut, nende edu oli saavutatud
tänu arhailisele mutituberkulaatidele, kes olid spetsialiseerunud seemnete ja pähklite
närimisele. Närilised mitmekesistusid Eotseeni keskel, multituberkulaatide hulk aga
vähenes ja nad surid Oligotseenis välja.
Paleotseenis ilmusid kiskjad, kelle saagiks olid rohusööjad. Need olid välimuselt
koerasarnaseid mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad, kellel olid
tohutud küüniselised jalgad ja suured nokad. Diatrüümad surid välja Eotseeni lõpus.
Koletud diatrüümad ei olnud Eotseeni ainukesed linnud. Lendavate lindude
mitmekesisus tol ajal oli palju väiksem kui tänapäeval. Enamus linde olid
rannalinnud, kes kahlasid madalas vees, siis kui nad ei lennanud. Polnud veel ka
tänapäeval arvukalt esindatud laululinde. Roomajad ja kahepaiksed jäid suhteliselt