V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ta ei saanud
teisiti, ta pidi raha vastu võtma ja andjal kätt suruma.
«Jumala eest!» hüüdis ta. «Olete kena mees!» «Ainult üks tingimus!» lausus mees.
«Tõestage mulle, et mina olen valetanud, teie aga õigust öelnud. Peitke mind kuhugi nurka,
kust ma näha saaksin, kas tõesti see naine on seesama, kelle nime te mulle ütlesite.»
«Oo, palun väga,» vastas Phoebus, «see on mulle ükskõik. Võtan püha Marthe'i toa.
Seal kõrval asuvast koeraputkast võite pealt vahtida nii palju kui tahate.» «Lähme siis,»
vastas vari.
«Teie teenistuses,» ütles kapten. «Ma ei tea küll, kas te ehk pole vanakurat ise, aga
ükskõik, täna õhtul oleme head sõbrad. Homme tasun teile kõik oma võlad, puutugu see
rahasse või mõõgasse.»
Nad hakkasid kiiresti minema. Mõne minuti järel kuulsid nad jõe kohinat: nad olid Saint-
Micheli sillal, mis tol ajal maju täis oli ehitatud.
annaabi.ee 
