PÕHJASÕDA Sõja eeldused Venemaa ja Poola suhete paranemine Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse” Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad Rootsi kuningas Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad Taani kuningas Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst – August II Tugev Sõja algus Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast...
a kokku kutsutud, treenimata talupoegadest halbade relvadega koosnev üksus) ● Talupojad rüüstasid mõisaid ja röövisid vara (kasutasid ära sõjalärmi) ● Pardiajajad- vene rüüstesalklased, kes rüüsatasid Eesti alasid süstemaatiliselt ● Peninukid - koera pea ja inimese kehaga koletised, kes sõdade ajal tulevad maailma äärest inimesi püüdma ja murdma (vene sõduritel olid Liivi sõjas koerakoonutaolised kiivrid ja koerapealuu ametitunnusena) Eesti vene võimu all XVIII saj. Võimukorraldus. ● Halduslik jaotus ei muutunud: ○ Eestimaa kubermang ○ Liivimaa kubermang ● Kubermangu juhtis kindralkuberner ● Balti erikord ○ Kujunes, sest Venemaal oli vaja kohalike baltisakslaste toetus ja pidi täitma neile põhjasõja ajal antud lubaduse. ○ Privileegid baltisakslastele:
annaabi.ee 
