E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
silmi.
Häbi on tunnistada, aga tõeks ta jääb, et meesterahva süda on sulavam kui lumi, kui
naisterahva mahe pilk teda päikesena soojendab. Ka meie kakelvennad raputasid mõni
siljnapilk hiljem kui sõbrad teineteise kätt, ja nüüd Emmi -- nii oli nende lepitaja nimi -- oli
see, kes neid pilkas ja naeris nagu vallatu plika kunagi.
Häbenedes pean tunnistama, et nüüd mõistmatu elajas Tarapita see õnnelind oli, kes mõistlike
inimeste patud oma koeranaha peale pidi võtma. Esiti pidi täisealine ja suursugune Tarapita
ühe lapse (Emmi) käest halbade eluviiside pärast läbitungiva noomituse vastu võtma. Teiseks
pandi Tarapita võõra auks ja terve seltskonna' lõbusaks ajaviiteks kunsttükke tegema. Ta oli
kõrgesti koolitatud koer ja mõistis säherdusi vigureid teha, et uued sõbrad endale pisted kõhtu
naersid ja Tarapita loojat kütsid, kes teda nii tähtsate annetega oli ehtinud.
Kuid tema nimi ei olnud sugugi Jaanusele meelepärane