Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu
Militiae Christi, oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202-1237. 1202. aastal
moodustass preester Theoderich Templiodru eeskujul Riias vaimuliku rüütliordu. Seda ordut
hakati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga järgi Mõõgavendade orduks.
See ordu loodi eesmärgil, et hõlbustada Liivimaal alistamist, mis tavaliste ristisõdijate
lühiajaliste tulekute ja minekute tõttu oli raskendatud ning vaevaline. (Koerakoonlane, 2018)
Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning siis ordu allutati piiskop
Albertile. Mõõgavendade ordu tehti eesmärgiga alistada
paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Leping, mis sõlmiti 1207. aastal piiskop Albertiga,
andis Mõõgavendade ordule 1/3 vallutatud maadest ning muutudes sõjaliselt tugevaimaks
jõuks regioonis, muutus Mõõgavendade ordu aga sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat
poliitikat
annaabi.ee 
