Ilmar Laaban
..
Kõik on kadunud.
Ütle, väike kipsist veli,
kuhu lendas hunt?
Ja Marie Underist on kirjutatud järgmised read samanimelises luuletuses:
Ah! tollikaalul te mu süsirinnad
ah! Ametnik, kes tõmbad kriidijoone
neil üle nibude: nood kraanavinnad
nii kauneid lossivad sääl koerakoone!
Üksikasjalikul vaatlusel võib märgata, et Laabanil on oma lemmiksõnad, mis korduvad
luuletusest luuletusse, kuid on alati erineva sisuvarjundiga, osake uuest ja ennenägematust
maailmast. Sõnad on asetatud nii, et kontekst nihestab nende tähenduse, ümbritsevad sõnad
mõjutavad ühte ja vastupidi. Lisaks võib märgata, et luuletaja täidab oma maailma sinna
sobivate inimasukatega. Neil on sõrmed, varbad, jalad, käed, niuded, õlad, häbemed või
annaabi.ee 
