"koerakohustus" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

silmaheitmistest oma tütre Fleur-de-Lysi poole sel ajal, kui ta ise tasakesi kapteniga kõneles, võis kergesti näha, et asi puutus kas noormehe ja Fleur-de-Lysi juba olnud kihlustesse või siis lähemal ajal eelseisvasse abiellunusse. Ohvitseri külmast tagasihoidlikkusest polnud raske näha, et vähemalt tema poolt ei võinud armastusest enam juttugi olla. Ta nägu väljendas piinlikkust ja igavust, millele meie nüüdsed garnisoni alamleitnandid nii hea nime on leidnud: «Milline koerakohustus!» Auväärt daam, kes oli oma tütre üle uhke nagu kunagi ema. ei märganud ohvitseri vähest vaimustust ja katsus tasakesi ta tähelepanu sellele juhtida, kui imetlusväärselt Fleur-de-Lys oskab nõela pista või niiti harutada. «Kuulge, kallis nõbu,» ütles ta ja tõmbas ohvitseri varrukast lähemale, et talle kõrva sosistada: «Vaadake ometi, kuidas ta töö kohale kummardub.» «Jah, tõesti,» vastas noormees ning langes jälle oma jäisesse hajameelsesse vaikimisse.