"koerakaunis" - 1 õppematerjal

Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine

(Tartu Ülikooli Muuseum 2017). Veski keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918) toimetaja ning peamiselt Veski koostatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” I–III (1925–1937) andis eesti kirjakeele põhilised normingud. Veski oli iseloomult tasakaalukas, täpne ja reegleid teostav. Tema keeleuuendustegevuses oli tunda loodusteadlase tahet saavutada “koerakaunis ehitus” ning julgust nii mõndagi selle nimel muuta. Veskil oli kindel ettekujutlus teadliku rahva kirjakeele ideaal iseloomust: “See ei tohi olla tardunud roostevesine mülgas, vaid see olgu pulbitsev, liikuv lättesilm, vastuvõtlik uuele värskendavale veele, keelt uuendavale, rikastavale ja vääristavale uudisainestikule” (Mägiste 1943). Johannes Voldemar Veski toetas sõnade liitmist ning rahvakeelest ja murretest sõnade nö. laenamist