Ühel maailmaavastuse retkel avastas ta indiaanlased ja nägi oma ema ühele inimestest kuuletuma. Indiaanlane kellele Valgekihv ja Valgekihva ema kuuletusid oli Hall Kobras. Aga kahjuks ei jäänud Hundipere kokku, sest Hall Kobras oli võlgu ja pidi võla ära maksma. Kuna Hall Kobras oli vaene pidi ta oma koera ära andma., et võlg saaks tasutud. Pärast Valgekihva eraldamist oma emast läks hundikutsikal kehvasti. Koerakari hakkas teda kiusama ja eriti hakkas üks koerakarja pea teda tagakiusama. Ainsaks sõbraks oli Valgekihval ainult ta peremees, kes teda kaitses ja armastas. Taas tuli näljaaeg ja Valgekihv põgenes koos teiste koertega metsa. Kui poleks metsa joostud oleks neid ära söödud. Valgekihv jäi metsas ellu, aga teda piinas igatsus inimeste vastu. Nii ta läks vanale laagriplatsile,aga ta ei leidnud inimesi ja järgnes jälgedele. Õnneks leidis ta Halli Kopra ja oli õnnelik. Koos uue koha asunike koertega hakkas ta aega veetma uusi koeri tappes
liikumist tunduvalt kiirendada), asendas joontaktika sügava lahingukorraga (ründekolonnidega), oskas meisterlikult manööverdades peajõude tähtsaimasse lahingupaika koondada, kasutas oskuslikult suurtükiväge jne. Sõjaväe juhtkonna komplekteeris ta lahinguteenete, mitte päritolu järgi. Napoleoni keisriks kroonimine toimus 1804.a. Pariisis, kuhu selleks puhuks saabus paavst. Kindral Bonaparte võttis Püha Isa vastu jahiülikonnas ja klähviva koerakarja saatel. Kroonimisel haaras Napoleon paavsti käest krooni ja asetas selle ise endale pähe, märkimaks sellega, et ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta krooni pähe ka oma abikaasale Josephine'ile. Napoleon saavutas leppimise Rooma paavstiga, kellega sõlmiti 1801.a. konkordaat (sobimus). Sellega tunnistati katoliiklus enamiku prantslaste usuks, samas kindlustati sallivus ka hugenottide suhtes. Vaimulikud määras ametisse riigivõim, kuid kinnitas paavst.
annaabi.ee 
