raua defitsiit ning tursed. Täiskasvanutel enamasti väsimus, nõrkus, kõhupuhtitus, vitamiinide ja mineraalainete defitsiit ja osteoporoos. Lastel kasvupeetus, oksendamine, lihaste kõhetumine, ärrituvus, tusasus ja kõhu ettevõlvumine puhituse tõttu (Kedars, 2016). 1.2. Diagnoosimine Vereanalüüsist uuritakse peensoole limaskesta vastu tekkinud antikehade hulka. Nende antikehade leid näitab peensoole limaskesta kahjustust ning kindla diagnoosi saab peensoole koeproovist ehk siis maosondi kaudu võetakse peensoole limaskestast tükikesed, mida uuritakse mikroskoobiga (Inimene.ee, kuupäev puudub). Täpse diagnoosi saamine võib aega võtta mitmeid kuid, mõnel juhul isegi aastaid. Keskmiselt diagnoositakse täiskasvanutele tsöliaakia alles 10 aastat peale esimeste kaebuste teket. Juhul kui on kahtlus tsöliaakiale, on oluline jätkata gluteeni söömist kuniks arst vastava diagnoosi teeb. Testid jälgivad, kuidas keha gluteenile reageerib
lümfisõlmed rindkeres võivad põhjustada hingamisraskust, köha või valu. Lümfoom võib harva levida ka pea- või seljaaju piirkonda, põhjustades jäsemete nõrkust ning pea- ja/või seljavalu. Ainult väga harvadel juhtudel ei ole lümfoomi puhul lümfisõlmed suurenenud. Biopsia ehk koe proovitüki võtmine on kõige olulisem diagnostiline protseduur, kus koetükk eemaldatakse kahtlustatavast vähipiirkonnast mikroskoopilise uuringu tarvis. Koeproovist saadav informatsioon on väga oluline lümfoomi diagnoosimise ja ravi seisukohalt. 9. NEERUVÄHK Neeruvähk on neerukoest lähtunud pahaloomuline kasvaja. Kõige sagedasem neeruvähi vorm on neerurakuline kartsinoom. Tavaliselt moodustab neeruvähk ühtse kasvajalise massi. Aeg-ajalt esineb neeruvähk mõlemas neerus korraga. Sageli avastakse neeruvähk alles siis kui ta on väga suureks kasvanud, kuna varases staadiumis neeruvähk tavaliselt vaevuseid ei põhjusta. 9
annaabi.ee 
