need on väiksemad. Kudede teke ehk histogenees Kaks etappi: 1) Üldine a. Rakud paljunevad b. Rakud kasvavad c. Rakus toimub põhiühendite süntees d. Rakkudes avaldub suur hulk geene, ligikaudu pooled e. Koeline eristumine pole lõplikult paigas. 2) Spetsiifiline a. Geenide avaldumine väheneb oluliselt. 10% b. Algab koele omaste valkude süntees c. Rakud omandavad koeomase kuju d. Rakkudel kujuneb välja kindel paigutus ja rakuvaheaine hulk e. Üleminekud teistesse kudedesse on blokeeritud. Organogenees Organite kujunemine looteeas Rakkude valikuline: 1) Jagunemine 2) Hukkumine 3) Ümberpaiknemine Labakäe kujunemine jäsemepungast. Peavad eristuma sõrmed ja sõrmevahed. a. Sõrmede kujunemine a. sõrmede alalolevad rakud jätkavad jagunemist. b
homeostaasi püsimise huvides. lameepiteel kuubikujuline silinderrakk 2. Sidekude kaitseb ja toestab keha ja organeid. Eri tüüpi sidekoed ühendavad organeid omavahel, talletavad energiavaru rasvade kujul ning tagavad immuunsuse haigustekitajate suhtes. Sidekude moodustub ekstratsellulaarsest maatriksist ja sidekoe rakkudest. Sidekoele tüüpilised rakud: Fibroblast rändab mööda sidekudet, diferentseerub seal ning sünteesib koeomase kiulise materjali ja täiteolluse. Adipotsüüt rasvarakk, naha aluskihtides ja organite ümber. Nuumrakk veresoonte ümber, immuun- ja kaitsefunktsioon, kohalik põletikureaktsioon. Vere valgelible oma alaliikides tungib sidekoesse kui kude on põletikus, allergias või parasiitnakkuses. Makrofaag ehk õgirakk hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel. Plasmarakk toodab valgulisi antikehi sissetungijate vastu.
annaabi.ee 
