500-1000 juhtu aastas miljoni inimese kohta ¼ tehakse vaatamata ravile elu jooksul sääre- või reieamputatsioon Riskitegurid: - Diabeet 50% diagnoositud II tüüpi diabeet ü Muutused peamiselt põlve- ja säärearterites ü Mediaskleroos ü Suurem vastuvõtlikkus infektsioonidele ü I tüüp mikroangiopaatia; II tüüp leukotsüütide düsfunktsioon, tursed - Suitsetamine riski tõus 10x Prognoos: - Südame- ja ajuinfarkt - Koenekroosi teke - Teise alajäseme haaratus - Amputatatsioon - Diabeet - Võrreldav pahaloomulise haigusega Sümptomid Enamasti varem esinenud klaudikatsioon Rahulolekuvalu lamavas asendis, tavaliselt öösel väike südameminutimaht ja puudub hüdrostaatilise rõhu positiivne toime Saab alguse varvaste piirkonnast Varba tipuosa nekroos Haavand jalalabal Kliiniline uurimine Vaatlus jahe, külm, ebaloomuliku värvusega Diabeedi korral autosümpatektoomia
Alajäsemete kudede puudulik hapnikuga varustatus ka puhkeolekus. Hapnikupuudus jäsemetes avaldub rahulolekuvaluna või isheemilise kahjustusena (alajäseme haavandid või nekroos). Jäseme eluvõime on ohus ja see võib viia jäseme kaotuse või patsiendi surmani. Haigust iseloomustab makroangiopaatia (suurte arterite aterotrombootiline haigus), mille korral paljud arterisegmendid on ummistunud, enamasti kubemest allpool ja mis võib viia koenekroosi väljakujunemisele. Valu algab varvaste piirkonnast, ajab patsiendi ülesse, ta sirutab jalgu üle voodiääre või sunnib kõndima. Hüdrostaatiline rõhk avaldab positiivset toimet, parandab jala perfusiooni ja valu taandub. Isheemiline koekahjustus võib tekkida varba tipuosa nekroosi või haavandina jalalaba mistahes piirkonnas. Haavand tekib trauma, löögi või hõõrdumise tagajärjel. Kui haavand ei parane on põhjuseks 3
annaabi.ee 
